Mul pole vähemalt 5 aastat kevadel midagi aknalaual kasvanud. Teatavatel põhjustel, eks. Tänaseks on teatavad põhjused juba nii suured ja mõistlikud, et kasvatame koos natuke taimi ette.
- Hanna ja Helena loodavad, et arbuusiseemnetest õnnestub neil arbuus välja kasvatada. Eks näis – teeme proovi!
- Veel said mulda mõned suvikõrvitsataimed, mis vähemalt pildi järgi peaksid kasvatama naljakaid kõverikke vilju.
- Peotäie basiilikut viskasin ka, kuigi erilist usku selle ise ette kasvatamisse pole.
- Uudistaimena katsetan, mis tuleb välja artišokiseemnetest (suured taimed esiplaanil). Äkki õnnestub isegi viljadeni jõuda.
Olen viimasel ajal pea igal aastal proovinud kasvatada midagi erilist. Lihtsalt katsetamise mõttes. Üks aasta katsetasin fenkoliga (tuntud ka apteegitilli nime alt). Kasvas, mis mühises ja kui valmis sai, hävitas vesirott ühe ööga kogu mu “suure” saagi.
Teisel aastal proovisin kasvatada lillasid porgandeid. No ei edenenud nii hästi kui tavalised. Väikseks ja viletsaks nad jäidki, kuigi Savilöövil on muidu hea savine porgandimaa ning porgandid edenevad väga hästi.
Kunagi väga ammu pistsin mulda mõned spargliseemned. Kulus aastaid, aga eelmisel kevadel maiustasime nii mõnelgi päeval selle delikatessiga. Sattusin hoogu ja külvasin veel – tuli üles, kui mets. Paistab, et talle meeldib meie juures.
Porrusid kasvatan igal aastal, edenevad ikka väga suureks. Vesirott neid ka ei taha. Sama lugu on nuikapsaga. Seevastu udubeente muude kapsaste nagu lillkapsaste, rooskapsaste ja brokkolite kasvatamine on osutunud mõttetuks – kapsaussidele toidu kasvatamiseks pole mõtet peenramaad kasvatada.
Ahunapalu maasektori veebikodu 