Juba 14s suvi Savilöövil. Milline siis?
Üks imeilus täiskuuöö Alumati metsas ööbides.
Varahommikune kohtumine metsisekukega.
Võrukeelne jumalateenistus Hargla kirikus.
Tunnid joovastavalt lõhnaval maasikaraiesmikul. Ja vaarikaraiesmikul. Ja palukametsas. Ja seenel.
Igapäevased metsaskäigud. Kui ma ei saa suvel Koiva äärsetesse männikutesse kolama (ja palju, eks), siis tunne on nagu kalal kuival maal.
Hanna ja Helenaga Siguldas kolamine.
Ei mingeid multikaid tervelt neli kuud. Keegi ei tundnud puudust neist.
Kõrvalepõige Muumimaale.
Meie oma suured kõrvitsanunnud. Esimesed ja väga magusad.
Väga palju käsitööd ja toredaid tellimusi.
Kodune uudistetoimetaja töö. See oli raskem kui ma arvasin.
Tantsimine kuuvalgel tamme all.
Kuidas me koos Hanna ja Helenaga puukuuri värvisime. Ja muru niitsime. Puid ladusime. Rohisime. Üldse kõike koos tegime. Mu kallid kolmesed.
Lõppematu vihm ja pidevalt “mööda panev” ilmateade. Neli kuud sama ilmateadet “vahelduv pilvisus, hoovihm, mis võib olla tugev, soojalainet on oodata ülehomsest”.
Ahjukütmine juulikuus. Siinkandis ennenägematu asi. Kas hakkab jääaeg saabuma või?
Folgikontsert Võrus ühes käputäie kuulajatega.
Sürrealistlik kinoseanss vanas koolimajas.
Võrokeele “täislaks” ehk Kaika suvõülikuul siinsamas Harglas.
Sõbrakesed, kes meil külas käisid.