Archive for mai, 2010

Hea, et niigi läits

mai 23, 2010 · Rubriigid: Ümbrus

Maainimene peab oolega kalkuleerima, mis päeval ta haigeks jääb. Igatahes nädala esimeses pooles tuleb asi ette võtta, muidu meite Hargla apteegist rohtu ei saa.

Mäletan oma lapsepõlvest, et umbes 20 aastat oli seesinane apteek avatud suisa viis päeva nädalas. Olid alles ajad!

A muidu põle viga. Igal reedel täpipealt südapäeval tuleb liha-, kala- ja piimaauto. Reede õhtuti, palun väga, on võimalus shopata autolavkas. Lähim pood on 5 kilomeetrit (jaa, seal saab isegi kaardiga maksta), postkontor kah. Kolmapäevane apteek 10 km, samapalju ka kultuurimaja ja kiriku ja raamatukoguni. 23 kilomeetri kaugusel aga Valga linn oma suurlinna tulede ja kümnete affatlevate kaltsukatega. Miks Valgat pole veel ristitud Eestimaa kaltsukapealinnaks?! Raudselt on ta selle nimetuse ära teeninud. Peatänaval igas teises majas sekond händ.

Leave a comment »

Näh

mai 19, 2010 · Rubriigid: Ümbrus

Nähhhhh…..avastasin ümbruskonnas natuke ringi sõites, et mu maasikakohast on mets maha võetud. Vat siis, tuleb uus maasikavälu vaadata sel aastal.

Aga see koht muidu oli just selline nagu me mäletame filmist Nukitsamees. Et sa muudkui lähed ja lähed ja eespool on aina ilusamad ja suuremad marjad. Niimoodi lähedki marjade järele sügavale metsa. OK, ära ei eksi ja nõiamajani ka ei jõua, aga tagasi annab ikka tulla.

Maasikad muidu juba õitsevad, niiet ehk kuskil 3 nädala pärast juba saab punast mammu.

Metsaraiumisest aga pole hullu, sinna raiesmikule tulevad varsti uued maasikad. Ja siis paari aasta pärast saab sellest vaarikaraiesmik ja siis kasevihamets. Mets on vaese mehe kasukas, jah. Midagi sealt ikka saab:)

Leave a comment »

Saunavana

mai 12, 2010 · Rubriigid: Nipid

Meie 100-aastases saunas elab kahtlemata ka Saunavana. Keegi pole teda küll kunagi näinud, aga tema hingust tunneb igaüks, kes sauna satub. Tema hoolitseb, et saunas oleks õige sauna lõhn. Kaseviha, ahjukütmise ja leiliviskamise lõhn. Sekka peeneid aroomiõlisid, mida me ikka saunas testime. Kindlasti mitte kopituse, niiskuse või mädanemise lõhn.

Saunavanaga peab hästi läbi saama. Ei ole midagi nii, et muudkui käime ja lobistame saunas ja Saunavana sellega lepib. Mkmm. Tema tahab saada oma privaatset sauna. Et köetaks saun kuumaks ja keegi sinna vihtlema ning vett lobistama ei tuleks, et tema saaks siis seal ise lustida.

Tegelikult on ammune vanarahva tarkus, et maasauna peab aegajalt kütma “kuivalt” nö Saunavana meeleheaks. Et kütad sauna üles, aga leilitamist ei toimu. Lihtsalt lased kuumal toimida, hävitada baktereid, seeni, niiskust. Nii püsivat saun kaua ilma mädaniketa, mis muidu ju ikka niiskeid kohti meelsasti ründavad.

Kui me oleme maal ja ülepäeva sauna teeme, siis korra kuus on Saunavana saunapäev. Täna tegingi talle seda meelehead. Vana oli kohe õnnelik ja lubas sauna samahästi edasi hoida nagu senini.

2 kommentaari »

Piltmõistatus

mai 11, 2010 · Rubriigid: Linnud ja loomad

Leia pildilt rästapesa!

Sel aastal on meil saunaräästa all üürnikuks üks rästas. Paistab, et ta on oma elamise uksele ka kellanööri pannud, sest mis see heinapallinöör seal muidu tolkneb. Proua rästas, anna andeks, et ülepäeva pead kannatama nende imelike kahejalgsete sebimist oma elamise ümber! Aga ausalt, me sinu poegi ei puutu, niiet tunne ennast nagu kodus!

Kolm päeva hiljem: Nojah. Nende rästapoegadega läks halvasti. Ühel hommikul oli pesaalune munakoori täis ja pesa tühi. Ärritunud emarästas käratses veel lähedase toominga otsas. Looduslik valik..

 

Leave a comment »

Hea on, kui ei pea hakkama ära minema

mai 7, 2010 · Rubriigid: Uncategorized

 

Jah, me oleme nüüd kõik Savilöövil. Nüüd siis loodetavasti pikemalt kui kunagi varem. Homme saab juba nädal aega siiakolimisest ja ma ei suuda ikka veel oma õnne uskuda. Täna aknaalust lillepeenart rohides jõudis mulle äkki pärale, et ossaaa…ma saangi sel aastal nautida oma töö vilju pikemalt, kui pühapäevaõhtul auto tahavaatepeeglist:) Et jah, ma ei peagi lahkuma siis, kui terve nädalavahetuse kestnud hoogtöö tulemusel on maasektoris muru siledaks niidetud, lillepeenrad üle käidud ja maja just mõnusalt soojaks köetud. Sest nii see on ju senini alati olnud. Et just siis, kui hakkab õieti mõnus, tuleb hakata linna tööle sõitma.

Praegune pikk perspektiiv tundub äärmiselt mõnus. Jube hea on ärgata hommikul teadmisega, et pole õieti kuhugi kiiret. Et me lihtsalt oleme siin, naudime kevadet ja kõike seda looduse muutumist. Varsti on ju algamas aasta ilusaim aeg – just täna vaatasin, et toomingaõied on juba natuke valged. Paari päeva pärast ilmselt hakkavad õitsema. Ja siis on ööbikud ka kohe kohal. Ööbik pidi tooma ka öösooja. Näis siis, praegu on küll hommikuti maa veel täitsa valge ja krõbisev olnud.

Meie pere kõige nooremad, aastased Hanna ja Helena, kaifivad maaelu samamoodi nagu suuredki. Ikka huvitavam on maast uurida rohuliblesid, kui suitsukonisid, klaasikilde ja koerakakat. Kiigeatraktsioon õunapuu küljes leiab ka tihedat kasutust. Ja kui tore on toas vaadata ja kuulata, kuidas tuli ahjus põleb!

Comments (1) »