Archive for november, 2018

Maasektori special: hiirelõksude test

Arvatavasti on vähe maasektoreid, mida ei tabaks sügiseti hiirenuhtlus. Nii ka meil. Mõnel ööl tundub mulle, et hommikul ärgates on majast järel vaid hunnik saepuru, sest rämedat närimist kostab kõikjalt. Hiirerahvas on nii ülbe, et ta ei häbene end sugugi näidata ka päise päeva ajal.

Kuna Kuukit pole meiega enam mõnda aega (juhtus õnnetus, kevadel tuleb uus Kuuki), siis pole muud võimalust, kui olla ise kassi eest. Mürki olen kodanikele sisse söötnud pakkide viisi ja ei näe ma rünnakute vähenemist. OK, võibolla on tegemist eriti pikatoimelise mürgiga, mille kätte surraks alles nädalate pärast. Seniks aga tegeleme lõksudega hiirte püüdmisega.

Hiirelõksude valik poodides on väga lai ja meie kodus leidub neid ka igasuguseid. Põhjus on väga lihtne – terve hulk müüdavaid lõkse ei ole tegelikult tõhusad – nendega ei saa hiirt kätte. Tegime lihtsa testi – lõks läks üles 24-tunniks ning tulemused on siin.

Supercat rotilõks, müügil ehituspoodides. Näeb väga hirmuäratav välja ja kirjade järgi pole siit kellelgi pääsu. Aga võta näpust – pärast paari püügikatset on lõks juba kasutamiskõlbmatu. Nimelt läheb kavalam elukas siia sisse nii, et lõks püüab ta elusalt. Edasi on juba lihtne – rott (hiir) närib ennast plastmasslõksust välja! Edaspidi on sul auguga hiirelõks, mis läheb küll kinni, kuid kui looma kinniminemise hetkel ei tapa, siis laseb tegelane jalga.

Supercat hiirelõks, 2 tk pakis. Saab ka ehituspoodidest. See on mõeldud hiirepoegade püüdmiseks või on tegemist laste mänguasjaga. Pole temaga kunagi ühtegi hiirt kätte saanud, sest ta on liiga väike – ei hoia hiirt kinni. Kindlasti tuleb lõks nööriga kuskile kinni siduda, sest hiir võib lahkuda lõks jala küljes. Ei ole õnnestunud sellega kunagi kedagi kätte saada.

Hiire liim-maja. Midagi neile, kes ei julge surnud hiirt lõksust välja võtta. Voldid liimiga kaetud papist kolmnurkse maja, paned keskele tüki juustu ja voilaa – loll hiir tuleb juustu sööma, jääb liimi külge kinni ja heidab hinde. Viskad maja koos surnud elukaga prügikasti. Teoorias ja kirjade järgi käib asi nii. Praktikas tuleb hiir juustu sööma, sööb juustu ära, laamendab ja kolistab tükk aega liimi peal ning lahkub liimiste jalgadega, olles papitükile jätnud salgu karvu. Ei ole kunagi õnnestunud ühtegi hiirt sellega kätte saada, küll aga olen näinud hulgaliselt lahkumisejälgi papitükil.

Vanakooli puust hiirelõks. Muidu tore lõks, aga uimane ja mõeldud väga kobadele hiirtele. Meie hiired sellesse ei lähe, küll aga söövad ära juustu nõnda, et lõks kinni ei lähe. Täpselt nagu pildil näha. Täiesti neitsilik lõks, millega lihtsalt toidan hiirepopulatsiooni.

Rotilõks Magaziinist. Kiidan! Väga erk ja tugeva vedruga, kui kinni virutab, siis pole loomal mingit pääsu. Sööta ei saa ära varastata, sest see surutaks vastavasse kohta tihedalt sisse. On küll rotilõks, kuid püüab edukalt neid hiire ja roti vahepealseid tegelasi, mis väikesest lõksust välja pääsevad ja suurt lõksu kinni ajada ei suuda. Püügikiirus – seni pole veel keegi eluga pääsenud, esimene elukas läks lõksu vaid 5 minutit pärast selle üles panemist.

Pildid netist.

 

 

 

 

Advertisements

2 kommentaari »