Archive for aprill, 2014

Suvine nädalalõpp

Maabusime neljapäeva õhtul Savilöövile, et veeta üks mõnus suvine nädalalõpp. Et kisub suveks, selgus küll alles reedel. Kolme päevaga läks loodus roheliseks. Kased on nüüd hiirekõrvas, rohi roheline, metsa all õitsevad ülased.

IMG_0712Kohustuslik munapilt. Hanna ja Helena palvel sai ostetud ka keemilist munavärvi, kui no ei istu minule ikkagi see kemikaalidega toimetamine. Vanad head sibulakoored tunduvad kuidagi etemad.

IMG_0720Eksole – kulus vaid 15 aastat ja Savilöövil on nüüd ka koht, kuhu riigipühade ajal lipp lehvima paigutada.

IMG_0765 Millegipärast tabab mind juba mitmendat kevadet hullem umbrohusöömisevaimustus. See asjandus on murupirukas. Põhi on lihtne hapupiimatainas ja koogi peal on naati, küüslauguvõrseid, murulauku, võilillelehti, nurmenukulehti. Üks kõvaks keedet muna ja tibake hallitusjuustu ka. Sööjate sõnul olnud söödav.

IMG_0770

IMG_0772Metsas toimusid aga sellised lood. Alumine on umbes pool suurem isasest, kes tema selga on klammerdunud. Nad võivad niimoodi olla mitu päeva. Passisisin nende juures tükk aega ja nad teesklesid, et on muutunud kivikujuks. Nii kui selja pöörasin, asus mammakonn reipal sammul kraavi poole teele.

IMG_0774Päikeseloojang Räimijärvel.

Advertisements

Leave a comment »

Nastikute pulm

IMG_0753Pulm: kolm nastikut on puntras ja paar tükki ootab oma järge vundamendipraos.

Alljärgnev postitus pole mõeldud nõrganärvilistele.

Ehk siis esimest korda elus nägin ussipulma. Meie majaservas lillepeenras see toimus ning pulmalisi oli sõltuvalt hetkest 5-7. Vist oli ainult üks emane nastik ja teised siis peigmehed. Et kuidas neil vahet teha? Emanastik on nimelt oluliselt suurem isastest, meetripikkune jäme voolik.

Armastust tehti ikka pikalt. Kui alguses poisid piirasid emast, varjudes vahepeal kõik kambakesi vundamendiprakku. Siis rüseleti hunnikus, niiet kulu sahises. Hiljem lösutati natuke veel sooja vundamendi vastas ja mindi siis erinevatesse suundadesse laiali.

See vundamendiserv on ammusest ajast meil on olnud nastikute meelispaik ja suvel võib peaaegu alati sealt mööda minnes mõne päikese käest peesitamast leida. Aga nõnda palju pole neid korraga kunagi olnud.

Ja kui te nüüd tahate teada, mis ma nendega edasi kavatsen teha, siis ei – ma ei kavatse neid maha lüüa ega Savilöövilt nende pärast ära kolida. Õigupoolest ei kavatse ma nendega midagi teha. Loodan vaid, et nad mõne prao või hiirekäigu kaudu mulle kogemata tuppa ei satu. Elasin eelmisel suvel herilastega ühes toas ja võime elada ka päris mitme nastikuga ühel kinnistul. Jah, ma pole mingi ussifänn, aga me saame hakkama.

Hanna ja Helena on muidugi usside üle rõõmsad, Hanna julges üht pulmalist lausa katsuda. Pidavat väga sile ja pehme olema. See laps on kindlasti julgem oma emast:)

IMG_0725Tere!

IMG_0745E. tegi selle pilti nastikupoistest vaid 10 cm kauguselt. Ussidel oli nii suur kihk ussimamma juurde tulla, et nad ei kartnud isegi fotoaparaati.

IMG_0716Kes seda enne näinud on, et 18. aprillil, minu sünnipäeval, õitsevad nurmenukud! Aga nii on. Ja konnad laulavad.

 

3 kommentaari »

Kingitus iseendale

Olen oma kasvuhoonest unistanud aastaid. Varem oli selle pidamisel takistuseks asjaolu, et olime maal vaid ühe suvekuu, kuid kasvuhoone vajab igapäevast talitamist. Nüüd oleme aga 4-5 kuud kindlasti maal ning aeg kasvuhoone püstipanemiseks oli küps.

Valisin väikese kokkupandava kasvuhoone, sest tööstuslikus mahus tomateid ma kasvatama ei kavatse hakata ning turule kurki müüma minna ka ei plaani. Ehk et kasvuhooneviljadest peaks jätkuma 3-4 inimesele.

Kasvuhoone mõte on aastaid lükkunud ka sellepärast, et mind üldse ei inspireerinud mõte mullatöödest ehk maakaevamisest ja võitlusest umbrohuga. Mingil hetkel aga turgatas – ma teen endale kaevamisvaba kasvuhoone. Ehk et sellel on all põrand (peenravaip), millest läbi ei saa umbrohud, kui kastmisvesi imbub läbi. Kasvuhooneviljad aga kasvama kasvupottides ja -kottides. Ei mingit maakaevamist ega rohimist!

Kasvuhoone asukateks saavad tomatid (härjasüda kindlasti ja kirsstomateid tahaks ka), 1-2 pika kurgi taime, prooviks paprika ja võibolla ka arbuus.

Kingitus iseendale sai üles paar nädalat enne sünnipäeva (aitäh, aitäh, aitäh:)) Nüüd ootame maikuud, et kasvuhoone elanikud saaksid oma uude koju kolida:)

 IMG_0632Kasvuhoone kokkupanek võttis aega kaks poolikut päeva. Selline oli algus.

IMG_0652Ja nii näeb välja kokkupandud kasvuhoone.

 

Comments (1) »

Kasemahl ja vahtramahl

IMG_0638Kasemahl meie oma kasest

Mis kevad see on, kui kase seest ei lasta mahla, onju!

Niisiis sai kase sisse oherdi nimelise riistapuuga uuristatud auk, paigutatud tila, alla pandud ämber ning mahl võis voolata. Ja ta voolas, voolas, voolas. Ma ei teagi, mitu ämbrit teda sealt tuli, sest vahepeal oli kask kolm nädalat omapäi ja naabrid käisid pange tühjendamas.

IMG_0639Kasemahla võtmine – ämber, riie filtriks ja kõige üle kile, et vihm hüva kraami ei rikuks.

Alguses oli mahl kole ja pruun nagu puukooreleotis. Aga lõpuks oli mahl kirgas ja sillerdav nagu pildil näha. Magus ta aga küll eriti ei olnud. Võibolla oli häda selles, et auk kase sees oli liiga madalal (mida kõrgemalt mahla võtad, seda magusam pidavat olema) või siis lihtsalt ongi selline “lahja” mahlaga kask.

Laanemetsa pargis aga oli auk uuristatud ka vahtra sisse. Ja sealt tuli palju-palju magusamat nestet, ikka sirinal.

Katsetasin ka kase- ja vahtramahla prepareerimist nii, et ta seisaks natuke kauem kui….natuke aega. Sest korraga ei jaksa ju ümbritäit ära juua. Ehk siis kuumutasin läbi, uputasin mahlasse mõne rosina ja kuumalt pudelitesse. Näis, kas kõlbab jaanipäeva ajal võtta.

IMG_0645

IMG_0646

Vahtramahla võtmine.

IMG_0637

 

 

 

 

Leave a comment »