Elu kahe kolmekuusega on maal ….hmmm…väljakutseid pakkuv. Eriti kui majas puudub kanalisatsioon, kaev asub 50 meetri kaugusel, kemps maja taga metsas ning sooja saab mõistagi ahju küttes, mitte elekriradika nuppe timmides nagu tsivilisatsioonis kombeks. Novat.
Kuid kui on olemas mõned põhivarustusse kuuluvad esemed ja üks lisakätepaar abiks, siis saab hakkama. Ülivajalikud asjad on:
Veekeedukann – ilma selleta on elu tõesti mõeldamatu, sest kuuma vett võib vaja minna igal hetkel (kakane tagumik! sry, ei enam kakast ei tule siin midagi)
Suur pott pliidil vee kuumaks ajamiseks – vanni tehakse ju nii, et köök köetakse saunaks, pliidil aetakse suur potitäis vett kuumaks ning kaevust tuuakse paar pange külma. Ja kolmekuused kilkavad rõõmust.
Triikraud – kui ise võid käia kortsund riietega, siis titeriietel peavad viigid sees olema.
Pesunöör köögis – heitlik kliima ei võimalda alati väljas pesu kuivatada, niiet teeme seda esiisade kombel. Mäletate – noorema õe või venna tõttu rippusid ju alalõpmata köögis ristirästi nööridel mähkmelapid jm taoline.
Pampersid, palju. Väga-väga palju.
Kiiktool – konkurentsitult parim koht titeimetamiseks ja -rahustamiseks.
Lapsevanker, mis on nagu tank – jeerum, kui hea meel mul on, et me ei ostnud mingit udupeent pöörlevate ratastega vankrit või sootuks kolmerattalist, vaid korraliku ja tugeva 4-rattalise emmaljunga. No on ikka hea riist küll metsa- ja külavaheteedel kärutamiseks.
Beebivalvur – meil on tavalised raadiosaatjad, mida saab titevalvuriks ümber progeda. Väga viis asjad!
Magamiskotid – Tallinna beebipaki kolekotid on täiesti ideaalsed magamiseks toas, kus hommikupoole ööd kipub jahedaks minema.
Sääsevõrgud akende ees – isegi kui hoida uksed pidevalt kinni ja võrk akna ees, satub mõni piniseja ikka tuppa ja muidugi kohe väikse abitu magaja kallale.
Palju riideid – pesumasinat meil mõistetavatel põhjustel pole, niiet ainus võimalus riietepesuks on käsitsi vanaheal kombel. Kui iga päev pesta, siis saab asja kuidagi järjel hoida, aga nii kui üks päev laisemalt võtta, on hunnik kohe juba üüratu. Sellepärast on vaja palju riideid.
Auto – meie maasektori lähedal käib küll autolavka, aga vahest tahaks ka normaalselt süüa, eks. Niisiis autot on vaja igal juhul, sest kuigi linnani on vaid 20 km, siis bussiga sinna juba ei lähe. Buss nimelt käib võimatult totratel aegadel.
Lisakätepaar – kui ma arvasin kunagi naiivselt, et kaksikutega on ka maal võimalik üksi hakkama saada, siis ma eksisin. Kasvõi lihtne asi, nagu tite tagumiku pesemine nõuab ju kolme kätt. Kuidas seda protseduuri teha üksi, pole ma veel suutnud välja mõelda.
Ja nii ongi.
Ahunapalu maasektori veebikodu 