Ahunapalu maasektori veebikodu

Harilik kärnkonn

“Emme, sa oled sama nunnu kui kärnkonn,” sosistas Helena mulle oma armsaima häälega kõrva. Olin sellest tunnustusest kõrvust tõstetud.

Asi vajab kindlasti selgitamist ja konteksti. Nimelt on kärnkonnas ühed Helena suurtest lemmikutest. Kui tal õnnestub leida mõni isend, siis on tema rõõm ääretu. Ta nimetab neid nunnudeks ning on kurt igasugustele vastuväidetele.

Tegime jaanituld ja lapsed toimetasid kuskil eemal. Vaikselt ja kaua. Kahtlaselt vaikselt, kahtlaselt kaua ja kahtlaselt üksmeelselt. Põhjus aga see, et nad olid leidnud ühe kärnkonna ning sellele ehitanud verandale pesa. Konnale pesa ehitamine on nimelt väga lihtne: võta üks lillepott, ribasta sinna sisse mõned oma joonistused ning pudista konnale söögiks samasse veel paar pilvikut. Konn, imeloom, aga ei näidanud sellise hoolitsuse vastu üles mittemingisugust tänutunnet. Vastupidi, vaene loom, keda tassiti peos ja kes paar korda maha kukkus, olin surmani hirmunud olekuga. Alles suure veenmisega õnnestus konnafännid oma lemmikust mõneks ajaks eemale meelitada, misajal kabuhirmus lemmik kusagile põõsasse kadus. Veel järgminegi päev otsiti teda taga. Sest pesa ju ootas elanikku.

Aga nunnu nagu kärnkonn olen ma hea meelega. Ja laste käest peaks õppima, kui eelarvamustevabalt suhtuda igast elukatesse.

Pilt on siit.

Homme kl 8 algab suvi, eks. Ja mustikad saavad valmis juulis. Vähemalt alati on see nii olnud. A mitte sel aastal – mu metsamoorist ema saabus täna metsast mustikatega. Jaa, täitsa valmis ja sinised. Mustikad kevadel!!! Fototõestust ei saanud teha, sest Hanna ja Helena pistsid need esimesed kohe pintslisse.

Mõtlesin, et peaks veidi ka Tallinna sakste tulekuks ettevalmistusi tegema ja panin tänavused esimesed hapukurgid hapnema. Need, mis 24h jooksul valmis saavad.

Vaja läheb: kurke, tilli, mustsõstralehti, mädarõika lehti või kui viitsid kaevata, siis tükk juurikat. Ehk leidub ka elamises kuskil mõni küüslaugu küüs, oleks abiks. A kui pole siis pole. Kuuma keedetud vett, soola ja suhkrut. Viimase kolme vahekord on 1 l vett, 2 sl soola, 1 sl suhkrut.

No ma ei hakka siinkohal pikemalt kirjutama, kuidas kurke ja muud manti riita laduda. Ikka vanal kombel ju, vaheldumisi. Soolvesi kõige peale, mingi vajutis ka ja homme on kurgid valmis.

Mis siis veel? Vihad on tehtud, jaanisauna kütame, lõkke ajame lähipäevil püsti. Ja kõik on üleval nii kaua kui jaksavad, kasvõi hommikuni välja.  Sõnajalaõie otsimiseks puudub tuju ja motivatsioon.

Hanna (4) kuulab Youtubest muusikat, seda lugu.

H: Emme, ilus laul, aga millest ta laulab?

Mina: No eks ta seal armastusest laulab.

H: Oi ilus laul on! Aga kurb ka. Mis tal juhtus? Kas armastus on kurb asi?

M: Ei ole kurb asi, aga kui laule tehakse, siis laulavad ikka õnnetust armastusest enamasti.

H: Misasi on õnnetu armastus?

M: No näiteks kui üks armastab teist aga teine ei armasta vastu.

H: Sa oled siis ka õnnetu või? Issit pole ju.

M: Eiei, mina küll õnnetu pole.

H: Nojaa, muidugi sa pole. Mina ju armastan sind ja sina armastad mind ja me ei olegi õnnetud üldse. Ja Helena ka armastab sind. Oi kui ilus laul….

Head sõbrad Lembe ja Neeme (kaksikud, nädal nooremad kui Hd) käisid külas. Päev, mille märksõna on “chill ja lill”.

   Ega vist väga sageli ei juhtu, et Laanemetsa rahvakiigel saab kokku niipalju kaksikud.

Selle torni me vallutame! Tellingumäel

Hanna, Neeme, Lembe, Helena – üleval tornis