
Käes on vihtade tegemise aeg!
Teooria koha pealt niipalju, et kodus pidasime maha vaidlused, et kas tuleb teha vana- või noorkuu ajal. Otsustasin siis, et arvestan raamatutarkust – mul on miski Läti autorite saunaraamat, kus väidetakse, et tuleb teha noorkuu ajal. Kuu loodi neli päeva tagasi ning täna peaks olema õige aeg vihateoks. Ka ilm on hea tuuline, lehed pole niisked ja vihad peaksid kiiresti kuivama. Ma vist ei pea lisama, et loomulikult lõigatakse vihaoksi vaid päikesepaistelise ilmaga ja pärastlõunal, kui hommikune kaste ja niiskus on kadunud.
Raamat ütleb, et vihakase ära tundmiseks tuleb lehti tagantpoolt keelega katsuda ja kui tundub terav, siis otsida kask, mis on pehme. Ma nii pole teinud, vaid valinud kaski selle järgi, et pole urbi, pole kahjureid ning lehed on väikesed ja tihedalt. Tegelikult pean küll kirjutama, et olen näinud, kuidas vihakaski valitakse ja vihtu tehakse, sest see töö on Savilöövil olnud meestetöö.
Ahjaa…ükskord ikka tegin vihta, oma elu esimese. Leinakasest! Saunas sai sellest siis hoopis piits ja kaassaunaline pidi naba paigast naerma:) Niiet ärge te siis leinakasest parem tehke, kuigi selle oksad mõnusalt käeulatusse ripuvad.
Eriti osavad vihategijad seovad viha kokku sama kaseoksaga, kuid mina olen koba – käib heinapallinöör ka. Vihad lähevad kõigepealt tuppa kuivama ja kui nad on oma lõhna ära andnud, siis pööningule. Kõlbavad tarvitada ka veel aastaid peale tegemist.
Värske kase vihaga ei pea eriti muud midagi tegema, kui ta ühes jääkülma veega lavale kaasa võtma ja pihta andma. Kuivatatud viht vajab prepareerimist, et lehed paremini küljes püsiksid. Minu saunas tähendab see, et viht tuleb torgata keeva vette ja hoida seal nii kaua kuni lae alla tõuseb lõhnapahvakas ehk umbes minut. Pärast seda on viht nagu värske ja ei lase lehti küljest.
Seesama raamat muide väidab, et vihelda saab tegelikult ükskõik mis puu okstega. Väikest viisi oleme seda ka proovinud. Näiteks sireliviht on imeline oma lõhnaga ja pidavat peletama kurjad vaimud. Sellepärast kasvavadki kõikide vanade majade juures suured sirelipõõsad. Toomingavihaga vihtlemine pidi olema pea sama nagu kirikus palvetamine. Ja nii see tõesti on! Õitsvate õunapuu okstega vihtlemine aga pidavat viima depreka kus seda ja teist ning naised väekaks tegema. Kadakavihta teavad paljud ja sellega sopsutamine pidavat viima ära kõik negatiivse. Kus see saabki negatiivne enam olla, kui saunast tulles oled nagu mingi täpiline loom:)